Grupiarutelus osales: Jekaterina Kljutšnik (moderaator), Marliis Lumiste, Kirke Mae Pähn ja Silver Meikar.
Ideekorje voorus arvasid paljud, et avalik ruum algab juba isikliku korteri uksest ja seega tuleb pöörata tähelepanu ka trepikoja kui esmase avaliku ruumi kasutusele. Koostöös KÜ-dega on võimalik arendada trepikodade potentsiaali olla naabrite kokkusaamise ja suhtlemise ruumina. Kohvik treppidevahelisel platsil või kõigile ligipääsetav ruum keldris. Samuti pakuti ideed võtta kasutusele majade katused ning realiseerida Le Corbusier algset ideed, et ka katused on avalik ruum, mis peaks olema elanike kogukondlikus kasutuses. Katustes annab rajada väiksemaid linnaaedu, peenraid, puhkamiskohti ja saunasid. Samas võib seejuures ilmneda rida probleeme seoses turvalisusega, katuse ümberehituse suure investeerimiskuluga, ligipääsetavuse küsimusega ja KÜ enda vastumeelsusega.
Astudes kortermajadest välja avaneb meile ruum, millele pööratakse praegusel ajal kõige vähem tähelepanu – KÜ hoovid. Pakuti, et Lasnamäel võiks olla rohkem viljapuudega aedu, väiksemaid parke loomadega või võimalust pidada linnapiires väikeses suuruses kariloomi.
Räägiti mikrorajoonide/asumite identifitseerimisest läbi linnakunsti. Igat asumit võiks olla võimalik identifitseerida mõne mustri või värvi järgi. Igas asumis võiks olla ka oma avalik platsike, soovitavalt kuusepuuga ja võimalusega pidada seal kogukondlike üritusi. Samuti oleks huvitav läbi erinevate innovaatiliste lahenduste ja äppide kasutada teistmoodi ära kortermajade küljeseinu. Igas mikrorajoonis on vajadus ka suurema kohviku järele. Õnneks avatakse tänapäeva kaubandunduskeskustes ja avalikes hoonete aina rohkem väiksemaid kohvikuid.
Arutati ka tühermaade teemat. Kui vaadata maa-ameti kaarti on näha, et enamik n-ö tühermaast omab juba konkreetset funktsiooni ja isegi detailplaneeringut. Samas võiksid sellised maa-alad leida ajutist vahekasutust ja mitte seista söötis kümneid aastaid kuni lõplik otsus ehitamiseks saabub. Detailplaneeringute koostamisel peaks projekteerija arvestama senisest enam maa-ala juba väljakujunenud kasutamisharjumustega. Näiteks arvestama välja joonistunud liikumistrajektoore ning looma nende alusel kõnniteid nii, et uus loodav avalik ruum ei tekitakse dissonantsi varasema olukorraga. Sellist lähenemist nimetati kui USER EXPERIENCE ehk kasutajaloogika.
Viimasena pakuti kultuurikilomeetri loomise ideed. Samuti peeti sobilikuks luua Lasnamäele huvitavate kohtade suunaviitasid. Kuna Lasnamäelt avanevad ilusad vaated, mida saavad nautida tänapäeval pigem kõrgematel korrustel elavad lasnamäelased, peeti asjakohaseks ehitada ka vaatetorne, et pakkuda visuaalset naudingut rohkematele.
