Grupiarutelus osales: Maria Derlõš (moderaator), Kaja Pae, Vadim Strutsenko, Marianna Makarova, Urmet Haas
Lasnaidee esimesel tegevusaastal arutasime, kas peaks kogukondlikkuse arenguga alustama mõnest kindlast Lasnamäe mikrorajoonist/asumist, võtma mõne piirkonna, tänava vms. Mis on see sobilik n-ö kogukondlikkuse inimeste hulga ja territooriumi ühik mida aluseks võtta? Kindlasti saab näiteks ka ühte maja kogukonnana võtta, mille organisatoorseks väljundiks on korteriühistu. Kas aidata sel juhul hoopis KÜ-del üldisemalt astuda samm edasi ja muutuda ka sotsiaalset sidusust soodustavaks ühenduseks, mitte lihtsalt oma maja haldavaks organisatsiooniks. Tookord otsustasime küll läheneda teemale Lasnamäe-üleselt, kuid teemapüstitus on endiselt aktuaalne.
Teiselt poolt, mis on see, mis inimeste läbikäimist soodustab Lasnamäe kontestis? Millised on need põhjused, mis võiksid inimesi rohkem kokku tuua ja omavahelist koostööd soodustada? Kas nt koristustalgud või mõni meelelahutuslik tänavafestival? Oma ettekandes rääkis Kaja Pae, et modernistiklikud planeeringuideed, mille alusel on kujundatud ka Lasnamäe, nägid algselt ette ka ühisruumide olemasolu tänu millele saaks toimuda naabrite omavaheline läbikäimine ja heanaaberlikkus. Lasnamäe ja muude Eesti paneellinnakute puhul pole aga selliseid ühisruume ehitatud. Kas peaks ideed elustama ning tänavapäeval selliseid kogukondlike ruume rajama? Millised nad sel juhul peaksid olema ja mis tegevusi võimaldama?
Mõned ideekorjevooru mõtted:
- Ühisruumid peavad olema kõigile ligipääsetavad ning tasuta/sümboolse tasu eest. Seejuures võiks ennekõike kasutada olemasolevat ressurssi, nt majade trepikodasid või keldriruume.
- Igas piirkonnas peaks olema kohalike elanike kogunemiskoht, mille puhul oleks arvestatud erinevate vanusegruppide vajaduste ja huvidega. Erinevate koosviibimiskohtade puhul katsetada väiksemate pilootprojektidega, mis annaksid elanikele võimaluse nende kohtade loomisprotsessis osaleda ning omanäolisemaks kujundada.
- Suurt potentsiaali nähti kogukondlikkus linnaaiandusel, mis võiks olla nii iga hoovi või asumi tasandil, lasteaia mänguväljakute juures, katustel või olemasolevate kogunemiskohtade juures (nt kirik).
- Kohalikud elanikud võiksid omaalgatusel pidada koos asumis jõule, korraldada lastele pallimänge.
Mitmed arvasid, et alustama peaks just majasisesest suhtluskultuuri arendamist ning, et KÜ võiks olla kogukonna alus. KÜ on kohalike elanike organiseerituse vorm, mis tugineb kollektiivsete otsuste vastuvõtmise suutlikkusel ja millega puutub kokku igaüks. Oldi ühisel arvamusel, et ühiste otsuste vastuvõtmise kultuur on KÜ-des madal ning selle suhtes peab inimesi harima. Madal on ka ühe maja elanike omavaheline suhtlus. Pakuti välja olemasolevate infotahvlite paremat ära kasutamist, nt asjade ja toidu jagamiseks ning miks mitte ka oma lapse jaoks mängukaaslase leidmiseks.
KÜ kogukondlikkuse arendamisel leiti, et kõige olulisem on alustada imidži muutusest. Kuigi KÜ koosolekud on just need kohad, kus igaüks saab kaasa rääkida oma vahetu elukeskkonna arendamisest, on osalusprotsent väga madal. Samuti on reeglina raske leida majast neid, kes on nõus võtma KÜ juhatuseliikme, veel vähem, esimehe vastutust. Ühesõnaga on KÜ väga ebaatraktiivne osaluvorm, mida võetakse pigem ebameeldiva kohustusena, kui hea võimalusena.
Selleks, et parandada KÜ kuvandit, tuleb alustada tõelise kommunikatsiooniprojektiga – jagada positiivseid näideid, rääkida meedias rohkem KÜ olulisusest jne. Eesmärk on muuta KÜ esimehe rolli prestiižseks positsiooniks, kes on arvestatav kogukonna arvamusliider. Tekkis eraldi mõte teha ETV+ telekanalile ettepanek luua tõsielu saade “Minu hoovi tõeline muutumine”, mis näitaks saate kangelastena KÜ tegijad, nende igapäevatöö väljakutseid ja seda, kuidas nad püüavad koostöös elanike, linnaametitega ja teiste KÜ-dega oma elukeskkona paremaks muuta.
Tegevusplaani esimene etapp on korraldada KÜ esindajate seas mõttetalguid/ajurünnakuid, kaasata juurde linnaosavalitsuse ja Korteriühistu Liidu eksperte. Eesmärgiks on paremini aru saada, millised on väljakutsed, kus peituvad kõige suuremad probleemid ja koos mõelda sobilike lahenduste peale.
Sellise laiapõhjaline igapäeva koostöö koordineerimise jaoks on kindlasti vaja kompetentset vahemeest, n-ö koostöö disainerit, kes tegeleks teemaga pühendult ja jälgiks, et teema oleks pidevalt õhus ja areneks.
