8.aprillil toimus MTÜ Lasnaidee juhendamisel Laagna raamatukogu 90. aastapäeva raames töötuba “Omaalgatuslik linnaruum”. Loova ja mängulise töötoa jooksul unistasime koos, milline võiks olla tuleviku Lasnamäe, kus tahaksime igapäevaselt sõpradega vaba aega veeta ning, kuidas oma elukeskkonda ise meeldivaks, kekkonnasõbralikuks ja huvitavaks kujundada.
Kahe eri teemale keskenduva grupitöö käigus, milles osalesid nii noored kui vanemad huvilised, ragistasime ajusid ning kogusime hulga häid ideid, mis võiksid Lasnamäed veelgi ägedamaks muuta.
Esimene töögrupp keskendus teemale: Kuidas muuta Lasnamäe noortele meeldivaks. Mis tõmbab noori Lasnamäele? Mida sina saaksid teha selle jaoks, et Lasnamäel oleks äge olla?
Grupp pakkus , et Lasnamäel võiks olla noorteklubi, mis omaks erinevate huviklubide funktsiooni. Seal oleks nii tantsu- kui ka kunstiring, saaks lugeda kui ka aias köögivilju kasvatada. Kusjuures noored ise oleksid need, kes aia eest hoolt kannaksid ning hiljem ka vilju naudiks. Kuna noortel praegu ei ole võimalusi pidudel käia, oleks tore, kui noorteklubis oleks ka tantsusaal, kus noored saaksid pidusid korraldada ja vaba aega veeta. Maja viimasel korrusel oleks vabaõhu kino, mille juures oleks ka kohvik. Noorteklubi hoovis võiks olla lisaks marja ja köögiviljaaiale ka skatepark, kus need noored, kes ise sõidavad, õpetaksid neile, kes veel ei oska. Oleks tore, kui neil oleks võimalik ise korraldada ka võistlusi.
Töötoas osalenud noored arvasid, et nemad tahaksid sellises projektis osaleda küll ning oleksid valmis oma aega panustama sellise noorteklubi valmimisse. Laagna raamatukogu pakkus välja võimalust oma aeda kasutada sihipärasteks tegevusteks noortele vaba aja veetmiseks. Kes võtab sõnalt sabast kinni ning hakkab edasiste võimaluste nimel kokkuleppeid sõlmima?
Teisel grupil oli teemaks: Kuidas hoida keskkonda Lasnamäel? Kuidas näidata seda, et see, mida sa teed, päriselt ka hoiab keskkonda?
Grupil oli mitmeid ideid, mis aitaks hoida keskkonda Lasnamäel. Kui suurimaks murekohaks oli klaasikillud, mis on ohtlikud, siis lahendusena toodi välja kogu klaastaara maksustamist, sest see motiveeriks inimesi klaastaara tagasi ringlusesse tooma, mitte katki viskama. Ideid, mis aitaks keskonda hoida, oli veelgi. Kui LOV on enne korraldanud “Hoovid korda” kampaaniat, siis sellest ajendatult pakuti, et linn võiks toetada ka soodsate seemnete ja mullakottide müügiga ka rõdude-lodžad kauniks ja õitsvaks muutmist.
Idee, mis tõi elavat diskussiooni, pakus, et oma üleliigsete asjade prügikastide kõrvale toomise asemel, võiks olla spetsiaalne varjualusega koht, kuhu saab oma vanu asju ära tuua ning neid tasuta võtta või sümboolse summa eest osta. Hea näitena toodi Uuskasutuskeskust, kuid seda poodi on Lasnamäel vaid üks. Kas see võiks olla ettepanek korteriühistutele, keldripoodidele, et hakata oma majade asju koguma ning need uuesti ringlusesse panema? Suur rõhk on sellel, et inimene saaks väärikalt võimaluse selle asja endale võtta, mitte ta ei peaks prügikasti kõrvalt juba vettinud, kuid korraliku asja üles korjama.
Olulise aspektina toodi välja ka seda, et kui isegi Lasnamäel oleks/on käimas need algatused, siis inimesed peaksid sellekohase info saama hõlpsastikätte. Praegu toodi infopuudust välja suure miinusena. Tihti saadakse infot juba toimunud asjadest ja elanikelei ole justkui võimalik õigeaegselt ja vajalikus mahusinfot jagada. Hea praktikana toodi välja Selveri infotahvleid, kus on kuulutused. Ettepanek, mis töötoa käigus tuli välja, oli panna Lasnamäele nn avalikke (kogukonna) infotahvleid nagu erinevates külades või Tallinna puitasumistes (Kassisaba Seltsi eestvedamisel) on, kuhu ka kohalikud elanikud saavad oma infot panna ja teised seda näha.
