Katleri kogukonna turvalisuse esimene kohtumine toimus neljapäeval, 12. oktooberil kell 18:00 Täiskasvanute Gümnaasiumis (Katleri 2a).

Kogukondlikust turvalisusest rääkides selgitasime alustuseks välja, mida kummagi mõiste (kogukond ja turvalisus) all silmas peame.

Traditsioonilises ühiskonnas oli kogukond selgelt piiritletud asukohaga, kus elati. Tänapäeva kogukonnad on raskemini piiritletud, sest inimesi seovad kogukondadess nende huvid ja valikud. Tänu mobiilsusele võivad inimesed kuuluda mitmesse eri kogukonda, samas kui naabruses elavad inimesed ei pruugi moodustada kogukonda. Tänu internetile võivad kogukonnad olla ka virtuaalsed. Antud juhul käsitleme kogukonnana  ühes piirkonnas elavaid inimesi, kellel on ühised huvid ning valmidus nende huvide eest koostöös seista. See tähendab, et kohaletulnud Katleri asumi elanikud ei pruukinud varem moodustada kogukonda, kuid nad moodustavad kogukonna sel hetkel, mil nad oma ühised huvid artikuleerivad ning eesmärgipäraselt aktiviseeruvad.

Turvalisuse all peame silmas definitsiooni, mis on lahti kirjutatud Siseturvalisuse arengukavas. See tähendab, et käsitleme turvalisust laialt, alates kindlustundest, et ollakse kuritegude eest kaitstud, kuni sotsiaalse turvalisuseni. Käseolevas projektis palume Katleri elanikel endil sõnastada nende turvalisust mõjutavad asjaolud ning leida nende hulgast ühisosa.

 

PROBLEEMIDE KAARDISTUS

Kohal oli kümmekond kohaliku elaniku, k.a Tennisekooli esindajad ja ühe KÜ esinaine. Koosolekul kaardistasime nende inimeste seisukohalt peamised Katleri asumi turvalisusega seotud probleemid. Neid probleeme grupeerides saime järgmised kategooriad:

 

Liikluskorraldus

1. Kaks väga ohtlikku ristmikku (Paasiku-Tondiraba, Grossi pood-Martsa-Paasiku rist)

Suure koormusega Paasiku-Tondiraba risti, mis on vähevalgustatud, kasutab igapäevaselt u 300 last, kes üle pimeda ja ohtliku ristmiku iga päev teed edasi-tagasi ületavad. Samuti kasutavad ristmikku paljud inimesed, et minna Mustakivi teele, poodi ja uude tervisekeskusesse.

Grossi ristmik ei oma korralikku märgistust ja on pime, samuti on äärekivid paigaldatud sedasi, et liikumine lastel ja vanuritel on väga keeruline.

2. Liiklusmärgid ei ole nähtavad ja on ebakorrektsele paigaldatud, mille tõttu liiklusmärkke ka eiratakse.

3. Nähtavus teedel ja ristmikel on halb, täispargitud teeäärsete tõttu. Jalakäijad ei paista teed ületades autojuhtidele välja ja nad ise ei näe autosid.

4. Ristmike vähene valgustatus

5. Kiiruseületamise probleem kõigil teedel ja eriti ohtlikel ristmikel. Katleri piirkond on terviklikult õueala, kuid toimub pidev kiirusepiirangu eiramine. 50 km/h, ka 80-90 km/h kiirendamine sirgetel Martsa, Tondiraba tänavatel.

6. Tühermaal, terviserajal sõidetakse ATV-de ja mootorratastega.

 

Parkimine ja parklad

1. Tänavad on täispargitud, parkimiskorraldus ei rahulda asumi vajadusi. Sellest tulenevalt on kõik asumi teed täispargitud.

2. Suur parkla asumi keskel ja mänguväljaku kõrval (müra- ja heitgaasireostus). Lisaks toovad tuuled parkla avatud poolest kõik heitgaasid vastaspoole elumajadesse. Parkla ökoloogiline koormus mõjub negatiivselt asumi kõrghaljastusele.

3. Tondiraba parklat kasutavad suuregabariitsed veokid rasketehnika, traktorid, rekkad, mahutid. Pinnasereostus, sest suured masinad tegelevad seal ka õlivahetusega jm. Müra, heitgaasid, ohtlikud asumiliikluses. Kõrgenenud ohutase mahutite tõttu. Lenduvad ühendid.

4. Grossi parklas driftitakse ja juuakse.

 

Narko- ja alkoholitarbimine

1. Kõrgenenud ohutunne (vargused, vandaalitsemine, inimeste ahistamine) narkomaanide varasemast suurema kohalolu tõttu, mis on tingitud asumisse tekkinud kahe või kolme heroiini müügikohta (diilerit) tekkimisest.

2. Narkomaanide ja alkohoolikute kogunemiskohad Tondiraba alajaamade juures ja tühermaa keskel metsas.

3. Avalik alkoholitarbimine.

4. Maas killud, süstlad.

 

Heakord ja valgustus

1. Jalakäijate liikumisteed tennisekooli kõrval (kasutatakse intensiivselt Mustakivi tn poole minekuks poodi ja tervisemajja) ja sotsiaalmajade taga  on valgustamata.

2. Mitmed olulised jalakäijate ühendusteed on isetekkelised ning halvas seisukorras (rada Tennisekoolist Mustakivi tn poole, rajad Katleri asumist Tondiraba kergliiklusteede poole).

3. Asumi haljastuse halb seisukord.

4. Katleri jalgpalli staadioni pinnases on augud.

5. Heakorratööde puudulikkus, eriti külmal aastaajal (libedad teed sots.majade taga).

6. Grossi poe juures puudub mugav jalakäijate ühendus, eriti lapsevankritega liikudes ja vanuritele teeb see liiklemise väga raskeks, kelle jaoks pood on lähim ja asumis ainuke.

7. Kunagise lennuvälja järelt jäänud võimalik pinnasereostus

 

Planeeringud

1. Elumajade keskele ehitati lasteaia asemele parkla. Asumis ei ole seetõttu lasteaeda.

2. “Rahu tee” projekt. Elanikud on vastu ning usuvad, et see isoleerib asumi kahe tee vahele ja toob asumi juurde liiga suure liikluse.

3. Asumis puuduvad mitmed vajalikud kergliiklustee ühendused:
ühendus Paasiku tänavalt Tondiraba terviseringini, mis on ilmselt tingitud Rahu tee ehitamise projektiga
ühendust Grossi poega (autoteele lisaks puudu korralik ja turvaline jalakäijate tee
ühendus tennisekoolist Mustakivi tee poole

 

Asumi elanike omavaheline vähene koostöö

1. KÜ ei oma ülevaadet elanikest ja sellest, mis majas toimub.

2. Elanikel puuduvad omavahel sotsiaalsed sidemed, tunnevad üksteist vähe.

3. Ühe maja ees kogunev võõrapärase välimusega grupp, tekitab võõristust.

 

Lisaks toodi välja probleem, mis küll ei ole seotud arutelu teemaga: loata ümberehitused ja kandvate seinte lammutamine elumajades.

 

LAHENDUSED

Tõdeti, et enamikke väljatoodud probleemidest saab lahendada vaid elanike omavalises koostöös ja pöördudes vastavate asutuse poole (politsei, päästjad, LOV jne). Seejuures on vajalik elanike omavaheline organiseeritus ja suhtlus, mille kaudu saaks koostada ühiseid pöördumisi, olla tähelepanelikum asumis toimuva suhtes ning jagada olulist infot. Omavahel on vajalik jagada infot ühistest probleemidest ning nende võimalikest lahendustest.

Järgmisel, 19. oktoobri kohtumisel on plaanis jätkata arutada lahenduste otsimisega koostööd vastutavate asutuste esindajatega. Paljud osalejad on juba varem pöördunud nii politsei, kui ka LOV poole, kuid pole alati saanud rahuldavat tagasisidet ja reaktsiooni. Seega, on elanike jaoks eriti oluline saada põletavate ettepanekute ja probleemide kohta asutuste esindajatelt ammendavat tagasisidet.

 

Mõned konkreetsed lahenduse ettepanekud:

Liikluskorraldus

  1. -Teekattemärgistuse tegemine ristmikel
  2. -Lamavad politseinikud
  3. -Parkimispiirangu jõustamine ristmikel, nt (betoon)tõkendid

Narkotarbimine

  1. -KÜ on teadlikumad oma maja elanikest (nõuab läbimõtlemist – mida see teadmine annab ja kuidas seda rakendada)
  2. -Elanikud annavad politseile vihjeid diileritest
  3. -Ennetuse koostöö kirikuga (Kopli püha Nikolause kiriku eeskujul)

Elanike koostöö

  1. -Kaks infotahvlit elanike teadete jaoks – Grossi poe ja mänguväljaku juures
  2. -Aktiivsete elanike kontaktide vahetamine ja suhtlus (Facebook grupp)
Katleri kogukondliku turvalisuse esimese kohtumisel olid esiplaanil liikluskorralduse ja heakorra teemad

Written by Maria Derlõš